1265
Esimesed kirjalikud teated Paidest. Alustatakse ordulinnuse rajamist.
30. september 1291
Paidele antakse esmakordselt linnaõigused
 4. mai 1343
Jüriööl ülestõusnud eestlaste saadikute hukkamine Paide ordulinnuses
 1441
Esmakordselt kasutatakse linnusetorni kujutist Paide vapina.
1558
Liivi sõja algus. Vene väed piiravad esmakordselt Paidet.
1561
Linna vallutavad Rootsi väed.
1. jaanuar 1573
Linna ja ordulinnuse vallutavad Vene väed.
1581
Linna vallutavad Rootsi väed.
1602
Paide vallutavad Poola väed.
1636
Paide kaotab ajutiselt linnaõigused ning antakse koos maa ja elanikega Mäo mõisale.
1703
Põhjasõja käigus vallutavad Vene väed Paide.
 1773
Rajatakse Reopalu kalmistu, seda seoses Katariina II ukaasiga keelata matmine kesklinna.
4. oktoober 1778
Katariina II kinnitab Paide vapi kujutise ühtsena nii linnale kui ka Järva maakonnale.
1783
Katariina II annab Paidele taas linnaõigused.
1786
Valmib Paide kirik.
1835
Paide vaestemajas alustatakse eestikeelse koolihariduse andmist.
 1862
Peterburi kaupmees Russanov ehitab Vallimäele Apostliku õigeusu kiriku.
 1895-1897
Restaureeritakse Vallitorni.
1900
Paides alustab ilmumist kolmekeelne (saksa, vene, eesti) ajaleht “Paide Teataja”.
1905
Avatakse Paide muuseum – praegune Järvamaa Muuseum.
August 1907
Karskusselts “Idu” korraldab Paides esimese Järva laulupäeva.
1909, 1910, 1911, 1913, 1914, 1915
Karskusselts “Idu” korraldusel toimuvad Paides Järva suvelaulupeod.
1924
Paide VIII laulupidu
1929
Avatakse rahvamaja, kui Vabadussõja mälestusmärk.
1932
Järva IX laulupidu (korraldaja “Voog”).
1937
Järva X laulupidu (30 aastat esimesest Järva laulupeost).
1941
Vallitorn lastakse õhku Vene vägede poolt.
Ilmub ajalehe “Töötav Järvalane” esimene number.
1941-1944
Ilmub ajaleht “Järva Teataja”.
3. oktoober 1944
Ilmumist alustab ajaleht “Uus Järvalane”.
14.-15. juuni 1945
Esimene pärastsõja aastate maakondlik laulupäev Paides, esimene Eestis.
 1963
Paide Keskkool alustab õppetööd uues koolimajas (Aiavilja t.).
Juuli 1967
Avatakse Paide uus kaubanduskeskus ja söökla-restoran “Paide”.
 September 1969
Tööd alustab Paide 2. Keskkool.
1973
Luuakse Paide vanalinna kaitsetsoon ja alustatakse restaureerimistöödega vanalinnas.
Oktoober 1973
Alustatakse esimese kõrghoone (veetornelamu) ehitusega Paides.
 1977
Valmib veetornelamu – ainus kõrghoone Paides.
1977
Avas uksed praeguse Paide Ühisgümnaasiumi eelkäija Paide 3.Keskkool aadressil Lai tn.33.
1994.aastal alustas kool uude hoonesse kolimist ning 1.septembril 1996.a. alustas uues hoones kogu Paide Ühisgümnaasiumi pere.
 1982
Paide saab tehisjärve.
Märts 1986
Pannakse nurgakivi Paide uuele kultuurimajale.
Märts 1987
Paidet külastab M. S. Gorbatsov.
 Detsember 1987
Tööd alustab Paide uus kultuurimaja, nüüdne Paide Kultuurikeskus.
Veebruar 1989
Ajaleht “Võitlev Sõna” nimetatakse ümber “Järva Teatajaks”.
1989
Paide linnas taastatakse endised tänavanimetused: 21. juuli väljak – Keskväljak, Järvekülgi t. – Tüütli t., Raudmetsa t. – Tiigi t., V. Kingissepa t. – Posti t., Juhvelti t. – Suur-Aia t.
 24. veebruar 1990
Eesti Vabariigi 72. aastapäeval heisatakse alaliselt Paide raehoonele rahvuslipp.
1991
Tähistatakse linna 700 aastapäeva.
21. mai 1991
Paide linnale omavalitsusliku staatuse üleandmine.
 1993
Vene õigeusu kiriku põlemine. Praeguseks on alles vaid vundament.
 23. aprill 1993
Taasavatakse Vallitorn.
16. aprill 1994
Ilmus Paide Linnavolikogu ja linnavalitsuse ajalehe "Paide Linnaleht" esimene number. Ajalehe eesmärgiks on edastada linnarahvale infot linnavolikogu ja linnavalitsuse otsustest ning tegemistest ja linna probleemidest.
1995
Valmis Paide linnapea ametiraha. 28.detsembril anti ametiraha üle Paide linnapea hr. Jaan Rõugule. Ametiraha valmistati "ARS JUVEEL", kunstnik Ene Valteri poolt, ta on hõbedast ja kaalub ligi 1 kg.
1996
Pandi alus "Paide Paepäevadele". Igal aastal jäävad paepäevadest Paidet kaunistama 10 paeskulptuuri.
Paide linna 705.aastapäeva puhul avati linna keskväljakul lipuväljak.
1997
Paide linn kirjutas alla koostöölepingule Paide vallaga ning tööle võeti esimene ühisametnik. Eesmärgiga uurida ettevõtluse arengut ja tunnustada parimaid, käivitati konkurss Ettevõtete TOP.
1997
Avati pidulikult Tallinn-Tartu maantee ääres "Paide – Eestimaa Süda" reklaampannoo, mis on saanud linna logoks.
Aprillikuus osales Paide linn esmakordselt personalimessil "Võti tulevikku".
Alates 1997.aastast korraldatakse Paides tegevuskunsti festivali "AEG RUUM LIIKUMINE". Festivali korraldamise üheks eesärgiks on kunsti tutvustamine väljaspool traditsioonilisi kunstikeskusi – Tallinnat, Tartut, Pärnut.
Alates 1997.aastast toimub Paides siseturismimess "Matkamiks".
 Juulikuus
paigaldati Paide Raekoja külge turvakaamera.
1998
18.juunil toimus esimene Paide linna ja valla ühisvolikogu.
6.-9.augustil toimus esimene jalgrattamatk Südamest südamesse.
28.augustil loodi Fredensborg-Humlebacki Ettevõtjate Ühenduse annetuse alusel Paide Linna Heategevuslik Sihtkapital. Sihtkapital on mõeldud Paide linna paljulapseliste perede toetuseks.
1999
 12.oktoobril
avas uksed Paide Tervisekeskus.
 16.novembril
avati Paide Maksimarket.
2000
 21.septembril
avati Paide Tervisekeskuse hoones Järvamaa Haigla taastusraviosakond.
 28.septembril
avati Raekojas taasiseseisvumisaja esimese Paide linnapea Jaan Rõugu portree. Autor Ants Viidalepp.
15.detsembril
avati Paides uus veetöötlusjaam. Joogivee kvaliteet linna paranes oluliselt ja AS Paide Vesi sai uued kaasaegsed tööruumid.
2001
 6.veebruaril
avatakse Vallitorni viies ja kuues korrus pärast vahelae uuendamist taas külastajatele.
 15.veebruaril
kogunes Raekojas esmakordselt Paide Noorte Volikogu.
23.veebruaril
avati külastajatele uksed uues Järvamaa Keskraamatukogu hoones Lai tn. 33. Kaasaegses hoones on ruumi ligi kuus korda rohkem kui endises majas Posti tänavas. Esimesel korrusel on avar teenindussaal täiskasvanud lugejatele ning eraldi lugemissaal ja lugemisnurk ajalehtede ja ajakirjade kohapeal lugemiseks. Hoone teine korrus on sisustatud lastele. Töötab ka avalik internetipunkt viie arvutikohaga. Kolmandal korrusel on ruumid kunsti- ja muusikahuvilistele külastajatele. Uues hoones on ka konverentsisaal kuni 60-le inimesele ja kohvik. Raamatukogu ehitamiseks ja sisustamiseks kulus ligi 10 miljonit krooni, millest suurem osa saadi riigieelarvest. Praegu on Järvamaa Keskraamatukogus ligi 80 000 köidet.
25.juunil
andis linnapea Tõnis Kõiv Raekojas üle esimese linna teenetemedali Paide Gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Sven Blehnerile.
 28.-30.juunil
tähistati Paide Vallimäel linna 710.aastapäeva vabaõhuetendusega "Eestlaste neli kuningat". Autor Kati Murutar, lavastaja Ivo Eensalu, muusika Siiri Sisask ja Ultima Thule, kunstnikutöö Vadim Fomitsev, osades Ain Lutsepp, Veikko Täär, Tõnu Kark, Rein Oja, Liia Kanemägi, Maria Klenskaja, Raivo Rüütel, Andres Puustusmaa jt., kaasa tegi ligi 100 Järvamaa harrastusnäitlejat ja tantsijat ning Järvamaa Poistekoor.
22.septembril
avati jalgrattamatkarada Paide-Simisalu, mis valmis kuue omavalitsuse - Paide linna ja valla, Väätsa, Kõue, Anija ja Albu valla ühistegevuse tulemusena.
29.septembril
tähistati linna 710.aastapäeva aktuse ja kontserdiga Paide Kultuurikeskuses koos sõpruslinnade/kommuunide esindajatega. Aktusele eelnes ajalookonverents "Paide inimene", Järvamaa muuseumis oli vaadata fotonäitus. |
