Paide Vallimägi ja ordulinnuse varemed 
17. juunil 1238. a. sõlmitud Stensby lepingu alusel jäi Järvamaa Saksa Ordule, ulatudes ribana Taani Ordu valitsusalade vahele. 1265. aastal kerkis Paide voorele Saksa ordulinnus koos 30 meetri kõrguse kaheksakandilise torniga.
14. saj. algupoolel püstitati Vallitornist kirde poole konvendihoonetaoline ehitis, kus olid kabel, kapiitlisaal, remter jmt. ruum. 14. saj. lõpus ja 15. saj. algupoolel ümbritseti linnusemägi suurele laagerkastellile iseloomuliku korrapärase ringmüüriga, mille lääneküljel oli sügavasse vallikraavi eenduv peaväravatorn ja kirdenurgas nn. Veevärav. Ringmüüri siseküljel paiknes madalaid hooneid. Hiljemalt 16. saj. alguses ehitati 2 eeslinnust (põhjamüüri läänepoolse vallikraavi ette).
Kohaliku ehitusmaterjali – paekivi järgi sai kindlus oma nime – saksapäraselt Weissenstein, eestipäraselt Pae linn ehk Paide. 30. septembril 1291 anti ordulinnuse ümber tekkinud külale linnaõigused. Paide ordulinnus on läbi aegade olnud linna sümbol. 1585. aasta paiku taastades kindlust ümbritsesid rootslased linnuse muldvalliga ja ehitasid 3 bastioni (ühe bastioni sisse on ehitatud kelder). Need pakkusid tõhusat kaitset raskete välisuurtükkide purustava rünnakutule vastu.
Liivi sõja ja Poola-Rootsi sõja piiramistes (1558, 1560, 1561, 1570 ja 1604) ja vallutustes (1573, 1581, 1602 ja 1608) linnus kannatas raskesti. 1636 ta kustutati kindluste nimistust. 19. saj. lõpus osa linnust restaureeriti ja linnusemäele tehti Vallimäe linnapark.
  
|
