 |
Lembitu 5
tel 50 276, 51 867 | Asutatud 31. juulil 1905. aastal Järvamaa Muinsusasjade Alalhoidmise Seltsi poolt. Fondide suurus on üle 55000 eseme, foto, dokumendi jne. Muuseumiruumides asuv ekspositsioon annab ülevaate loodusest ning Liivi sõja järgsest ajast Teise maailmasõjani. Ekspositsioonis on mitmeid unikaalseid kogusid ja esemeid: nt. 1869. a. asutatud Paide Apteegi sisustus, Filipiinidelt toodud teokarp-ristimisvaagen, linnapea ametirahad, seltsidele kuulunud esemed.
12. jaanuaril 1904. a. asutati Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Selts ning juba 31. juulil 1905. a. avati Paides Järvamaa Muuseum. Seda kuupäeva loetakse muuseumi asutamisajaks. Ruumid sai muuseum tolleaegses poeglaste koolis, mis asus Tallinna tänava lõpus. Oma esialgset nimetust kannab asutus taas aprillist 1990.
1907. a. moodustati muuseumi juurde raamatukogu ja käsikirjade osakond. 1912. aastast pärineb muuseumi üks väärtuslikumaid kogusid — Paide apteegi vana sisustus. 1924. a. lõpus kolis muuseum Tallinna t. 18, kus koolimaja alumisel korrusel leidusid vanavara hoidmiseks sobivad ruumid. Hoolega täiendati kogusid, kuid enne sõda näituse avamiseni ei jõutud.
1941. a. viidi osa Järvamaa muuseumi kogusid sõja eest varjule Väätsale. Kahjuks hävis sõjakeerises osa Paidesse jäänud esemetest ja kirjavahetusest, samuti kõik kataloogid. 1945. a. sügisel avati muuseum uuesti endistes ruumides. 1945. a. novembrikuus avati esimene näitus säilinud materjalidest.
Et muuseumis valitses ruumikitsikus, hakati endisest Järvamaa veterinaarravilast ümber ehitama muuseumile sobivat hoonet, mis avati 1956. a. Sellest ajast peale asub Järvamaa Muuseum Lembitu pargis.
Koos ulatuslikumate remontidega on toimunud ka ekspositsioonivahetused. Uued näitused on avatud aastatel 1962, 1974, 1980, 1992. Viimase ekspositsiooni koostamisel lähtuti järgmistest põhimõtetest: näidata Järvamaa ajalugu temaatiliselt, võimalikult palju eksponeerida esemelist materjali.
Käesolev ekspositsioon annab muuseumi kogudes säilinud esemete, dokumentide ja fotode abil ülevaate Liivi sõja järgsest ajast kuni Teise Maailmasõjani. Järvamaa vanemat ajalugu eksponeerib muuseum restaureeritud Paide Vallitornis.
Muuseumi teisel korrusel paiknevad tööruumid ja 55 000 esemest, fotost, raamatust, dokumendist jne. koosnev muuseumifond. Fondil on kümme alajaotust, millest väiksemad on geoloogia-, zooloogia- ja botaanikakogu. Need on komlekteeritud põhiliselt 1960-ndatel aastatel seoses loodusetoa ekspositsiooni valmimisega.
Kunstikogus on üle 350 eseme. Etnograafilises kogus on 1700 eset. Selle kogu kullafondi moodustavad 1902.-1905. a. Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi kogutu (kirivööd, tanud, pott- ja kabimütsid, märsid, õllekannud jne).
Järvamaa Muuseumi fondi raamatukogus on üle 4000 köite, mille hulgas on palju tsaariaegseid ja esimese Eesti Vabariigi aegseid kooliõpikuid.
Numismaatilises kogus, milles on ligi 2500 säilitusühikut, on mitmeid haruldasi münte. Arheoloogiakogu koosneb ligi 4500 ühikust, millest suure osa moodustavad Kabala, Kihme ja Vao aardeleiud; Viisu, Tarbja ja Vallimäe arheoloogiliste kaevamiste materjalid.
Dokumente on muuseumis ligi 10 000 ja neid tuleb pidevas kogumistöös juurde. Dokumentide fondis on suuremad arhiivid Kuksema vallal, Paide linnal, Väätsa koolil, Ambla kirikul ja Vene õigeusu kirikul. Silmapaistvalt hea on Johannes Tohvelmanni isikuarhiiv.
Muuseumi suurim on fotokogu ligi 25 000 säilitusühikuga. See kogu täieneb pidevalt maakonnas toimuvate tähtsamate sündmuste fotodega.
Fondide täiendamine on muuseumi üks põhiülesannetest ja see on toimunud erinevatel ajalooetappidel erineva tarmukuse ja tulemustega. Viimastel aastatel on muuseumi kogud täienenud aastas 1000-1500 säilitusühikuga. Kogumistöö on muutunud maakonnakesksemaks ja plaanipärasemaks.
 
|
