Aprillikuu Inseneeria lood
- Juhtkiri: Eesti vajaks süsteemsemat lähenemist tootlikkuse teemale
- Uudised
- Konkretiseerime kutsete andmist: Seletuskiri insenerikutsete struktuuriskeemi juurde
- Mistra-Autex: eesti rätsep Volvodele, BMW-dele ja Volkswagenitele
- Energiasalv OÜ analüüs: Eesti elektrimajanduse arengustsenaariumid
- Unikaalsete lõikeinstrumentide väljatöötaja siirdub Hiinasse
- Suveks valmib uus vormelauto FEST11
- Teadusesse panustada on mõtet vaid siis, kui seda raha kasutatakse mõistlikult
- Kas meid ootab ees neljas nafta¨okk?
- Süsteemiinsener ja edukas ärimees Rein Luik
- 75 aastat tagasi hakkas ilmuma kuukiri "Tehnika Kõigile"
- Maailma tugevaim robot
- Arvutisüsteemide situatsiooniteadlikkus: Väljakutsed küber-füüsiliste süsteemide loomisel
- Eelmise sajandi tehnika areng: XEROX kui oma ajastu tehnikaime Kuula
- Hea disain loob esteetilisi ja funktsionaalseid äriobjekte
- Väikelaevaehitus: Jahi- ja kaatrikeremudelite valmistamine 5-teljelise programmjuhtimispingi abil
- Venemaa ehitab tuumaenergial töötavat rongi
- Tartu vanalinna ehitati puitvundamentidele
- Insener August Velner
- Lühikokkuvõtted inglise ja vene keeles
- Nuputamist
Loe ajakirja INSENEERIA elektroonilisel kujul siin...
Eesti vajaks süsteemsemat lähenemist tootlikkuse teemale
Tõenäoliselt ei pane väga mööda, kui öelda, et Eesti tööstuse tootlikkus võiks olla parem. Hargneme siit mõttes kolmeks.
On palju üksiknäiteid tööstusettevõtetest, kel läheb silmapaistvalt hästi, masu üle elatud, 95–100 protsenti toodangust saadetakse eksporti. Seega leib on laual. Inseneeria on teinud ja teeb edaspidigi lugusid nendest positiivsetest näidetest.
Selles Inseneerias on ka negatiivse kogemuse lugu: üks kõrgtehnoloogiline firma pühib maarjamaa tolmu jalgelt ja siirdub tegutsema Hiinasse. Väidetavalt ei ole ta Eestis piisavalt mõistmist leidnud. Igal juhul kahju – mida rohkem kõrgtehnoloogilisi firmasid siin tegutseb, seda kõrgtehnoloogilisem on Eesti tervikuna.
Nende kahe äärmuse vahele jääb palju ettevõtteid, kes määravad meie tootlikkuse keskmise taseme – ja see tase võiks olla kõrgem. Et määrida leiva peale ka võid.
On huvipakkuv märkida, et kõigis Euroopa Liidu riikides on omad tootlikkuse keskused olemas, välja arvatud Eestis. Näiteks Lätis on tehnoloogiainstituut sealse EAS-tüüpi sihtasutuse juures, see instituut on ka konkreetsete projektide realiseerija. Samamoodi toimib asi Leedus. Ehk peaks meilgi olema niisugune tootlikkuse keskus – süsteemseks lähenemiseks sellele olulisele küsimusele.
Ei saa öelda, et meil midagi poleks. EASis jookseb programm, mis võimaldab tasuta diagnostikat konkreetse firma tootlikkuse hindamiseks. Leitakse konsultant, kes tuleb firmasse ja vaatab, kas firma tegevust saaks tootlikumaks muuta. Inseneeria hakkab järgmisest numbrist alates niisuguste firmade käekäiku jälgima.
Paradoksaalsel kombel aga ei tundnud 10 firmat 30 hulgast tootlikkuse teema vastu mingit huvi. Nojah, ega vägisi kedagi õnnelikuks ei tee.
Mati Feldmann
Inseneeria peatoimetaja
