Riigikogu muutis taaskord (sel aastal juba neljandat korda) äriseadustikku. Seaduse järjekordsed muudatused võeti vastu septembri lõpus ning need puudutavad eelkõige osaühingut.
Viimaste muudatuste eesmärgiks oli muude väiksemate kohenduste kõrval eelkõige lihtsustada osaühinguga seotud normistikku, et võimaldada osanikel võimalikult suures ulatuses ise määrata ühingu sisemine korraldus.
Eeldusel, et president kuulutab äriseadustiku muudatused ka välja, jõustuvad uued põhimõtted juba 01.01.2011. a.
Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata
Üheks peamiseks äriseadustiku muudatuseks tuleb lugeda seadusesse lisatav uus põhimõte, mille kohaselt saab osaühingut asutada ka sissemakseid tegemata. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada asutada ühingut ilma, et selleks peaks tegema märkimisväärseid kapitalimahutusi (nt kui planeeritav tegevusvaldkond seda otseselt ei nõua).
Sissemakseteta ühingu asutajate ring ja kapitali suurus on siiski piiratud – sissemakseid tegemata saavad osaühinguid asutada vaid füüsilised isikud ning seda tingimusel, et kavandatud osakapitali suurus ei ületa 25 000 eurot.
Kuigi sissemaksete tegemise kohustust asutajatel ei ole (ka mitte pärast ühingu asutamist), on osanike huvides üldiselt need siiski varem või hiljem teha. Selle ajani vastutab osanik osaühingu kohustuste eest oma tasumata sissemakse ulatuses isikliku varaga, kui ühingu kohustust ei ole võimalik täita ühingu vara arvel.
Samuti ei saa osanikud kuni sissemaksete tegemiseni suurendada ega vähendada osakapitali ning ühing ei või teha osanikele väljamakseid (v.a töötasud ja muud sarnased tasud). Jääb selgusetuks, kas sissemakse kohustus peaks tekkima juhul, kui füüsilisest isikust osanik võõrandab oma osaluse juriidilisele isikule.
Laienevad osa võõrandamise võimalused
Osaühing on oma olemuselt n-ö suletud isikute ringiga äriühing. Äriseadustik näeb täna osa võõrandamisel kolmandatele isikutele ette teiste osanike ostueesõiguse ning seadus lubab põhikirjaga osade võõrandamist veelgi piirata, sidudes osaniku õiguse võõrandada oma osa osanike nõusolekuga.
Ka pärast 01.01.2011. a jääb kehtima seadusest tulenev teiste osanike ostueesõigus osa võõrandamisel kolmandale isikule. Küll aga on võimalik kas
- põhikirjaga ostueesõigus üldse välistada, muutes seeläbi ühingu n-ö avatud ühinguks sarnaselt aktsiaseltsiga või
- siduda osa võõrandamine kolmandale isikule ostueesõiguse rakendamise asemel mingi täiendava tingimusega (nt teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolekuga).
Kui täna ei saa põhikirjaga ette näha osade vaba võõrandamist, siis tulevikus on see võimalik. Seega äriühingu vormi valides ei ole asutajad enam sunnitud asutama suurema kapitali ning keerulisema juhtimisstruktuuriga aktsiaseltsi tulenevalt osade võõrandamisega seotud piirangutest. Samas jääb endiselt põhikirjaga võimalus säilitada võimalikult suletud liikmeskonnaga ühing.
Osaühingu juhatuse liikme tähtajalisuse nõude kaotamine
Alates 01.01.2011. a valitakse osaühingu juhatuse liige ametisse tähtajatult. Tänu sellele kaob osanikel kohustus jälgida juhatuse liikme volituste lõppemist ning esitada äriregistrile dokumente juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta. Kui osanikud soovivad, siis võib juhatuse liikme valida ka edaspidi teatud tähtajaks. Sel juhul tuleb soovitud tähtaeg põhikirjas ette näha.
Kuna senini oli juhatuse liikme tähtajaline ametiaeg vältimatu, siis sageli kajastati vastav tähtaeg ka ühingu põhikirjas. Seega need osaühingud, kelle põhikirjad sellise tähtaja ette näevad, peavad järgima oma põhikirja ja juhatuse liikme volituste möödumisel pikendama tema volitusi ka edaspidi. Nimetatud kohustusest vabanemiseks tuleks muuta ühingu põhikirja ning juhatuse liikme ametiaja tähtajalisus sealt välja jätta, samuti võtta juhatuse liikmelt nõusolek tema volituste tähtajatuks muutumisele (ning vajadusel muuta ka juhatuse liikmega sõlmitud ametilepingut). Enne 01.01.2011. a valitud juhatuse liikmete ametiajad on siiski tähtajalised ega muutu automaatselt alates 01.01.2011. a tähtajatuteks (isegi kui põhikiri ei näe tähtaega otseselt ette).
Oluline on silmas pidada seda, et ametiaja tähtajalisuse kaotamine puudutab vaid osaühingu (mitte aga aktsiaseltsi) juhatuse liikmeid. Kui osaühingul on ka nõukogu, siis selle liikmetele jääb kehtima senine volituste tähtajalisuse põhimõte.
Nõukogu nõude kaotamine osaühingus
Täna on äriseadustikus üks erand, mille esinemisel peab osaühingul olema nõukogu - kui osakapital on üle 25 000 euro (400 000 krooni) ja osaühingu juhatuses on vähem kui kolm liiget. Alates 01.01.2011. a ei ole osaühingul ühelgi juhul enam kohustust endale nõukogu valida. Soovi korral võib ühing nõukogu valimise põhikirjaga siiski ette näha.
Juhatuse liikmete elukoha piirangu kaotamine
Äriseadustikust kaotatakse nii aktsiaseltside kui osaühingute osas piirang, mille kohaselt pidi vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või ¦veitsis. Selline muudatus on tervitatav, kuna lahendab olukorra, kus täna kehtiva nõude täitmise eesmärgil nimetati juhatusse formaalselt isik, kes oli küll vajalikust piirkonnast, kuid ei olnud vajalik ettevõtte juhtimiseks. Kui vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht ei ole mõnes kõnealuses piirkonnas, siis tuleb äriregistrile edastada ühe kontaktisiku (nt audiitori) aadress, mille kaudu saab kätte toimetada äriühingule suunatud dokumente. Ka teised äriühingud võivad endale sellise kontaktaadressi määrata.
Mingil põhjusel filiaali suhtes sarnast muudatust filiaali juhataja elukoha nõude osas ei tehta, seega peab filiaali puhul endiselt vähemalt ühe juhataja elukoht olema ühes eelnimetatud piirkonnas.
Osanike koosoleku läbiviimine ning otsuste vastuvõtmine lihtsam
Kui veel täna tuleb osanike koosoleku kutse saata osanikule osanike nimekirja kantud aadressil, siis tulevikus võib seda teha ka osaniku elektronposti aadressil. Kui osanik ei saa koosolekul ise osaleda, siis kirjaliku volikirja asemel võib esindaja esitada volituse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh e-kirja teel edastatud volikirja). Ka siis, kui osanikud võtavad vastu otsuse koosolekut kokku kutsumata, võib kirjaliku vormi asemel saata otsuse eelnõu osanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, samas vormis võivad ka osanikud saata oma seisukoha otsuse kohta.
Osaühingutel lihtsustub mitterahalise sissemakse hindamine
Kuni aasta lõpuni peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor juhul, kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 2 500 eurot (40 000 krooni) või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist.
Alates 01.01.2011. a audiitori kaasamise kohustus väheneb. Audiitori kontroll on vajalik vaid juhul, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad üle poole osakapitalist.
Edaspidi ei ole osaühingul kohustust lasta mitterahalist sissemakset hinnata tunnustatud eksperdil, hindamise peab läbi viima ühingu juhatus. Eksperte võib siiski kasutada ja see on lausa soovitatav, kuivõrd juhatuse liikmed vastutavad mitterahalise sissemakse ebaõige hindamise tagajärjel tekkinuid kahju eest solidaarselt sissemakse tegemiseks kohustatud isikuga.
Reservkapital ei ole osaühingu puhul nõutud
Osaühingute puhul kaotatakse reservkapitali nõue. Osanikud võivad siiski reservkapitali moodustada, nähes selle moodustamise ja suuruse (vähemalt 1/10 osakapitalist) ette põhikirjaga.
Seega 01.01.2011. a jõustuvad äriseadustiku muudatused toovad kaasa mitmeid uusi põhimõtteid ning lihtsustavad ka päris paljusid täna kehtivaid nõudeid. Sellega seoses tasub aegsasti üle vaadata äriühingu põhikiri ning seda vajadusel kohendada (eelkõige jätta sealt välja ebavajalikud piirangud või nõuded, mis on täna kehtiva seaduse alusel kunagi põhikirja sisse viidud), et muuta osaühingu juhtimine juba alates uuest aastast võimalikult lihtsaks.
