Swedbanki ja rahandusministeeriumi hinnangul seisavad selle aasta teise kvartali täpsustatud 3,1-protsendilise majanduskasvu taga tugevad ekspordinäitajad, sisenõudluse kaheprotsendiline kasv on analüütikute hinnangul hea tulemus.
Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri rääkis BNS-ile, et 3,5-protsendilt 3,1-protsendile täpsustatud teise kvartali majanduskasv on mõnevõrra lähemal varasematele prognoosidele, aga siiski natuke rohkem kui oodatud.
"Ekspordi mõttes oli väga võimas kvartal. Impordi puhul on kindlasti üllatuseks teenuste impordi märkimisväärne kasv, tõenäoliselt olid selle taga transporditeenused," ütles Lauri.
Ta lisas, et paljudele üllatuslikult on toimunud sisemajanduse nõudluse kasv. "Peale sellist üleüldist ja ulatuslikku langust on kaheprotsendiline kasv päris kena tulemus, eeldasime nullilähedast kasvu."
Lauri märkis, et ootuspäraselt oli sisemajanduse nõudluse kerkimise põhjuseks laoseisude kasv. "Eelmine aasta toimus kõva laoseisude vähendamine, see protsess hakkas juba pöörduma aasta lõpus. Kuna tootmismahud kasvavad, siis on juba loomulikult vaja suuremaid laoseise ja ilmselt on vahepeal laod ka tühjaks müüdud," selgitas Lauri.
Tegevusalade lõikes tasub Lauri hinnangul tähele panna töötleva tööstuse tugevat kasvu, millele sekundeerivad elektroonika valdkond ja puidutööstus. "Muidugi on sisenõudlusele tüüpilised sektorid nagu ehitus veel languses. Eks küsimus on ka selles, mida inimesed ja turistid teevad. Kodumajapidamiste tarbimine tasapisi tõuseb."
"Majandus liigub tasapisi kosumise suunas. Kui ükskord kukkuda sügavale alla, siis sinna väga pikalt ei saa jääda," ütles Lauri. Ta lisas, et tõus võib olla väga aeglane, põhjuseks nõrk sisetarbimine.
Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul vedas majanduse teises kvartalis kasvule hoogustunud eksport. "Soodsast väliskeskkonnast tingitud tellimuste suurenemine ja samuti ettevõtete sisesed ümberkorraldused võimaldasid suurendada ekspordimahte ligikaudu viiendiku võrra. Ekspordiks vajaliku tooraine kasvanud sisseveo, paari üksiktehingu ning sisseostetavate teenuste suurenemise tõttu kasvas import ekspordist mõnevõrra kiiremini," rääkis Säälik.
Ta märkis, et sisenõudluse kasvu põhjustas varude suurenemine. "Nii tarbimine kui ka kapitali kogumahutus olid teises kvartalis endiselt languses. Investeeringud vähenesid kõigis olulistes liikides, kuid suurima panuse langusesse andsid hooned ja rajatised. Kiire kahanemine jätkus ka elanike eluasemeinvesteeringute osas, mis tähendab, et eluasemeturu mõningane stabiliseerumine on toimunud peamiselt kasutatud korterite ostu ja müügi arvelt," selgitas Säälik.
Ta lisas, et elanike paranenud tulevikulootustest annab märku tarbimisjulguse kasv, mis ei kajastu enam ainult kindlustunde indikaatorites. Eratarbimiskulutused on sellel aastal vähenenud oluliselt aeglasemas tempos kui palgatulu, mis viitab säästmiskalduvuse vähenemisele.
"Kõige rohkem panustas kasvu ettevõtlussektor, kus müügitulud kasvasid tootmiskuludest kiiremini. See põhjustas kogukasumi 38 protsendilise suurenemise ja tootlikkusnäitajate paranemise," lausus Säälik.
Ta märkis, et tegevusalade lõikes mõjutas sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu kõige rohkem töötlev tööstus, kus tootmine on suurenenud 21 protsenti. See tulenes eksporttoodangu tugevast kasvust. Lisandväärtus suurenes kiiresti ka elektrienergia tootmises ja põlevkivi kaevandamises, olles mõjutatud ennekõike elektrienergia ekspordist seoses energiaturu avanemisega. Põllu- ja metsamajanduse ning hulgikaubanduse panus osutus samuti positiivseks. Oluline mõju oli finantssektoril, kus lisandväärtuse kasv kiirenes 11 protsendini.
Säälik lisas, et lisandväärtuse langus jätkus ehituses, transpordi- ja sidesektoris ning hotellide-restoranide majanduses tulenevalt tööde mahu kahanemisest ja kasumlikkuse langusest.
"Suvises majandusprognoosis ootame majanduskasvu kiirenemist kolmandas kvartalis. Majanduse tõusutrendi jätkumisele viitavad ka majanduse kindlustunde indikaatorid, mis olid juulis ja augustis paremad kui teises kvartalis. Lisaks ekspordi ja tööstussektori kiirele kasvule hakkab ka sisenõudlus teisel poolaastal kosuma, tuginedes tarbimisjulguse ning investeerimisaktiivsuse tõusule," rääkis Säälik.
Täpsustatud andmetel suurenes SKP selle aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,1 protsenti, statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas SKP teises kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 3,5 protsenti. Viimati kasvas SKP 2007. aasta neljandas kvartalis.
Võrreldes esimese kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP teises kvartalis 1,9 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas eelmise kvartaliga võrreldes kolmandat kvartalit järjest. Tänavu esimeses kvartalis kasvas SKP eelmise kvartaliga võrreldes 1,1 protsenti.
