12. aprillil jõustusid muudatused ettevõtjate ühisturunduse ja välismessitoetuse tingimustes. Laienes taotlejate ring, lisandus toetatavaid tegevusi, lihtsustusid taotluste hindamise kriteeriumid ning suurenes toetussumma.
Varem oli õigus ühisturunduse projektide esitamiseks vaid ettevõtluse tugiorganisatsioonidel (erialaliidud, tehnoloogia arenduskeskused jne). Senine praktika on näidanud aga tugiorganisatsioonide vähest aktiivsust ühisturunduse alaste projektitaotluste koostamisel. 12. aprillil jõustunud ühisturunduse toetuse tingimused lubavad nüüdsest toetuse taotlejana osaleda ka äriühingutel. Ühisturunduse toetust saab taotleda turu-uuringute tegemiseks, sihtturgudele suunatud turundusürituste läbiviimiseks välisriigis või Eestis, projektiga seotud seminaride ja infopäevade korraldamiseks, info- ja reklaammaterjalide valmistamiseks, taustauuringute tegemiseks.
Uue toetatava tegevusena on nüüd aktsepteeritud ka püsiekspositsiooni eksponeerimine sihtturul ning ühes sellega on lisandunud abikõlblikud kulud – näitusepinna rent, stendi kujunduse ja teostuse kulu, näituseboksi sisustuse rent, tootenäidiste transport välisriiki ja tagasi, tootenäidiste kindlustus.
Samuti saab nüüd toetust taotleda projektis osalejate päevarahade kulude katmiseks sihtturgude külastamisel. Taotlejate tegevust hõlbustab kindlasti ka asjaolu, et nüüdsest on ühisturunduse projekti puhul nõutav minimaalselt kolme kasusaaja olemasolu varasema nelja asemel.
Toetuse maksimaalne suurus tõusis varasemalt 700 000 kroonilt miljoni kroonini ning minimaalset määra langetati 50 000 kroonilt 40 000 kroonile. Toetust antakse kuni 50% ulatuses projekti üldmaksumusest. Projekti maksimaalne kestus pikenes 24 kuuni.
Uus kord laiendab ka oluliselt potentsiaalsete taotlejate ringi - nüüdsest võivad toetust taotlema tulla ka elektrienergia-, gaasi-, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamisega tegelevad ettevõtted ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ning saastekäitluse vallas tegutsevad ettevõtted.
Taotleja jaoks on lihtsamaks muutunud ka toetuse andmist reguleerivas majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud projektide hindamiskriteeriumid – kriteeriumite arvu on vähendatud ning need on paremini mõistetavad.
Seni kehtinud välismessitoetust reguleeriva määruse järgi pidid taotlejad esitama oma välismessil osalemise või selle külastamise taotluse EASile minimaalselt vastavalt kuus või kolm kuud enne messi toimumist. Nüüd on see nõue tühistatud ning ettevõtjad saavad oma tegevust plaanides lähtuda EASi sätestatud projektitaotluste menetlemise üldtähtaegadest.
Madalaim lubatud toetussumma on seni kehtinud 40 000 krooni asemel 30 000 krooni ning kõrgeim lubatud toetussumma senise 750 000 krooni asemel miljon krooni, seda nii välismessil osalemise kui ka välismessi külastamise projekti puhul. Toetust antakse kuni 50% ulatuses projekti üldmaksumusest.
Projekti lubatud kestust pikendati senise 18 kuu asemel 24 kuuni, mis peaks ettevõtjatele koos toetuse piirmäära tõstmisega andma võimaluse pikaajaliselt planeerida.
Toetust saab nüüd taotleda ka messile lähetatavate ettevõtja töötajate ning projektijuhi päevarahade ning messipääsme ja messile akrediteerimise kulude katteks, mis varem oli välistatud.
Sarnaselt ühisturunduse toetusega laiendati ka taotlejate ringi - nüüd võivad toetust taotlema tulla ka elektrienergia-, gaasi-, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamisega tegelevad ettevõtted ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ning saastekäitluse vallas tegutsevad ettevõtted.
Lihtsamaks on muutunud ka projektide hindamiskriteeriumid – kriteeriumite arvu on vähendatud, on seatud ühesugused kriteeriumid nii välismesside külastamise kui ka välismessidel osalemise projektide hindamiseks.
Nii ühisturunduse toetuse kui ka välismessitoetuse eesmärk on kasvatada eksportivate ettevõtete hulka ning tõsta Eesti ettevõtete tuntust ja mainet välisturgudel ning sedakaudu ka nende ekspordikäivet
. Toetusi kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. |
