Tugipaketis välja pakutud neli abimeedet on mõeldud väikese ja keskmise suurusega Eesti eksportivate ettevõtete finantseerimisprobleemide leevendamiseks. Toetust saavad taotleda töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse, transpordi ja side, majutuse, toitlustuse ja äriteeninduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Toetust ei saa taotleda põllumajanduses, jahinduses, metsamajanduses, kalanduses, kinnisvara alal, finants- või riigisektoris tegutsevad ettevõtted. Maksimaalne laenusumma ühele ettevõttele võiks olla 30 miljonit krooni ning ekspordi osakaal ettevõtte käibest peaks olema vähemalt 20%.

1) KredExi laenukäenduste limiiti suurendatakse 800 miljonilt kroonilt 1,5 miljardi kroonini.

2) Ekspordigarantiide limiiti suurendatakse 1 miljardilt kolmele miljardile kroonile. KredExi väljastatavate ekspordigarantiide põhimõtteid muudeti, et aidata kaasa ekspordi elavdamisele riskide maandamise kaudu. Muudatuste eesmärk on suurendada garantiiskeemi riskide võtmise võimet ning tagada eksportijatele stabiilsus ekspordigarantiide pakkumisel. Uus rakendusmehhanism võimaldab senisest oluliselt ulatuslikumalt väljastada ka lühiajalisi ekspordigarantiisid, mille järele on ettevõtjate seas praegu eriti suur nõudlus.

3) Ettevõtetele, kelle omafinantseeringu määr jääb panga silmis liiga madalaks,  pakutakse omakapitali laenu. Võrreldes senise allutatud laenuga (KredExi Kapitalilaen) oleks väljaandmise tingimused soodsamad - väiksem erikontrolli maht, intress sõltuvuses edukusest, pikem maksepuhkus, soodsam ja ajatatud intress.

4) Finantsturgudelt hangitakse täiendavat ressurssi, et seda pankadele soodsama intressiga edasi laenata. Riigi nullintressiga ressursi kombineerimisel soodsa võõrfinantseeringuga saab kaalutud keskmise intressi tuua madalamale turul tavatingimustel pakutavast parimast intressist.

5,7 miljardit kroonise tugiprogrammiga saab toetada 1300 ettevõtet, mis moodustavad 45% sihtgrupi ettevõtete arvust. 
Toetusprogrammi võimalikult kiireks ellu viimiseks töötavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium välja rakenduskava ning vajalikud on ka mõned seadusemuudatused, mille tegemiseks ei tohiks kuluda üle paari kuu. Lisaks eile otsustatud 5,7 miljardilisele toetusprogrammile leidis valitsus vajaliku olevat jätkata tööd pangalaenude refinantseerimisprogrammiga, milleks on planeeritud 400 miljonit krooni.

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium tegi tänavu jaanuari lõpus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kaasabil ettevõtjate seas uuringu ja küsis nende arvamust praegu aktuaalsete finantsprobleemide ja nende lahendamisvõimaluste kohta. Tagasisidet andnud ettevõtetest oli veerand kuni kolmandik neid, kes erinevat liiki laenusid vajasid ning neist üle poole olid laenu saamisel kokku puutunud probleemidega. Eriti terav on olukord käibelaenudega, kus 84% ettevõtjatest seisis silmitsi probleemidega, mida varem ei eksisteerinud.

Finantsteenustest rääkides tõid ettevõtjad välja mitmeid takistusi, sh intressimäärade kallinemine, laenusaamise keerukus alustavale ettevõttele, karmistunud nõuded tagatise ja omafinantseeringu osas, raskused arvelduskrediidi pikendamisel ja vähenenud laenumahud. Nimetatud probleemid esinevad nii investeerimislaenude kui ka käibelaenude puhul. Pangagarantiide peamine probleem oli protseduuri keerukus, aga ka suurenenud nõudmised tagatisele.

Muudatused olemasolevate toetuste taotlemisel ning vastuvõetud tugipakett peaksid parandama ettevõtete ligipääsu finantsteenustele.