Nii ettevõtjate kui ka elanike usaldus Eesti majanduse suhtes langes detsembris rekordiliselt madalale – viimati oli hinnang Eesti majanduse suhtes nii pessimistlik 1992. aastal, selgus täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud Eesti Konjunktuuriinstituudi ülevaatest. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul tuleb tänavu majanduses selginemise aasta. „Kui võrrelda majanduskriisi veeuputusega, siis 2009. aasta võiks olla vee taandumise aasta, mil olukord hakkab selginema,“ lausus Parts ja lisas, et me ei tohi maha magada majanduskriisi tõttu tekkinud trendide muutusi.

2008. aasta III kvartalis oli sisemajanduse kogutoodangu reaalkasv -3,5% ning neljandas kvartalis võib langusprotsent Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul tulla veelgi suurem. Ka majanduse üldolukorda esimesel poolaastal 2009 iseloomustavad näitajad jäävad valdavalt miinuspoolele. Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul tuleb 2009. aasta majanduslangus üle 2 protsendi ja inflatsioon jääb 3-5 protsendi vahemikku.

Kõige pessimistlikumad on järgmise kuue kuu arengute suhtes ehitusettevõtted (detsembris kindlustunde indeks -67) ja tööstussektor (detsembris kindlustunde indeks -40).  Ehitusturul väheneb tööde maht järgneval kolmel kuul 81% ettevõtte hinnangul ning ebapiisav nõudlus oli detsembris arengut takistavaks probleemiks 82%-l firmadest. 63 protsendil tööstusettevõtetest on tellimuste maht kukkunud tavapärasest tasemest allapoole ja 58 protsendil on probleeme eksporttellimustega.  „Me peame väga jälgima ekspordi arengut järgmisel kuuel kuul – see on lakmuspaber, mis näitab, kas tuleme kriisist välja,“ sõnas Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum.

Töötajate arvu kavandatakse vähendada  nii ehitus- kui ka tööstusettevõtetes, samuti kaubanduses – nii arvas 40-50% neis valdkondades tegutsevatest ja Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud firmadest. Seda tunnetavad selgelt ka eraisikud, kes on muutunud tuleviku suhtes ettevaatlikumaks ja see väljendub kulutuste piiramises. Jaekaubandusettevõtete kindlustunne oligi detsembris madalaimal tasemel alates 1993. aastast, kusjuures kõige pessimistlikumad on garderoobikaupade ja ehituskaupade müüjad.

Eesti majandusarengut pidurdab kõige enam nõudluse puudus ja kapitali vähesus. Konjunktuuriinstituudi ekspertide paneelis osalejad prognoosivad, et kuue kuu pärast on majanduse olukord halvem kui detsembris, sealhulgas viidatakse eriti halvale olukorrale investeeringute osas. 

Partsi sõnul seisab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selle eest, et  eksportivatel ettevõtetel oleks võimalus areneda. Tema sõnul torkab silma, et pankade ja ettevõtjate jutt päris kokku ei lähe. „Pangad ütlevad, et mõistlikke äriprojekte rahastatakse endiselt, ettevõtjad aga kurdavad raskusi käibe- ja muude krediitide pikendamisel. Tahan veenduda selles, et Eesti ettevõtjaid ei kohelda krediidikriisi tingimustes halvemini kui samade pankade kliente teistes riikides,“ märkis Parts.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistamas abinõusid, mis säilitaksid eksportivatele ettevõtetele minimaalselt tarvilikud krediteerimisvõimalused. Need oleksid eelkõige suunatud keskmise suurusega eksportivatele ettevõtetele ning aitaksid elujõulistel, kuid ajutistes finantseerimisraskustes ettevõtetel jätkata tegutsemist ja uute turgude otsimist.

Tänase pressikonverentsi materjalid leiate Majandus- ja  Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljelt:

http://www.mkm.ee/index.php?id=8633  Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu täistekst

http://www.mkm.ee/index.php?id=8275  Eesti Konjunktuuriinstituudi tänane slaidiesitlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium