Ülemaailmne kaubavahetuse madalseis tiris Eesti ekspordi novembris langusse.
„Kui Euroopas tootmist ja nõudlust pole, ei saa meie seda ka tekitada,” kommenteeris Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri. Ja suure tõenäosusega läheb vähemalt esialgu olukord ainult kehvemaks. Detsembris hoiatas Maailmapank, et maailma kaubavahetuse maht võib tänavu esmakordselt pärast Teist maailmasõda kahaneda.
Maailmamajanduse raskusi ilmestab laevanduses toimuv. Esimest korda valitseb olukord, kus reederfirmad ei võta konteineri Aasiast Euroopasse vedamiselt transporditasu – saatja ainus kulu on minimaalne laadimistasu.
KT-d ei ohusta
Tooraine meretranspordihindu mõõtev Baltic Dry Index on oma tippväärtusest vähenenud 96%. Tõsi, indeks on äärmiselt volatiilne ja tõusud-mõõnad ilmnevad selles võimendatud kujul. Kuid pilk riikide viimaste nädalate ekspordistatistikasse kinnitab sünget pilti. Taiwani eksport kahanes detsembris aastataguse ajaga võrreldes 42%, Lõuna-Korea oma 30%, Jaapanil aga 27%. Ka Hiina eksport näitab vähenemise märke.
Euroopas koges Saksamaa novembris suurimat ekspordilangust pärast riigi taasühinemist: võrreldes ülemöödunud aasta sama kuuga vähenes kaupade väljavedu 11,8%. Swedbanki fondijuht Kristjan Tamla viitas, et euroala vaevab praegu välisnõudluse laiapõhjaline langus. Kõigepealt kahanes 2007. aastal nõudlus USA turul, möödunud aasta esimesel poolel toimus sama Euroopa haavatavamates riikides – Itaalias, Hispaanias, Suurbritannias. Mullu neljandas kvartalis alanes nõudlus järsult ka Aasias ja Ida-Euroopas. „Probleemid on jõudnud absoluutselt kõigile eksporditurgudele,” nentis Tamla.
Loomulikult ei tähenda see kõik midagi head ka Eesti tootjatele. „Meie traditsioonilised kaubad – keemiatooted, metall, masinad ja seadmed – kõik on tsüklilised kaubad,” loetles Lauri valdkondi, mida välisnõudluse vähenemine ohustab.
Sisemajanduse kogutoodangu näitajat ekspordi vähenemine siiski ei ohusta. Suur osa Eesti ekspordist on nimelt transiit ja alltöövõtt – mõlemad koosnevad valdavalt imporditud kaupadest. Samal ajal aga kahaneb ka kodumaine nõudlus „Import kukub rohkem kui eksport,” nentis Lauri. SKT kogusummasse kuulub aga ekspordi ja impordi vahe.
Eesti Päevaleht Online
